See on väljavõte originaalraamatu eessõnadest. Täielikuks lugemiseks vaadake originaali.
Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed alati ühtesid ja samu küsimusi – millist telerit, ressiiverit, kõlarit vms asja osta soovitate? Tahaks inimesi aidata valikul, kuid alati ei tule kõik meelde mida tahaks öelda ja kõike ei mahu ka foorumi vastustesse kirjutama. Seetõttu tekkis mõte teha väike eestikeelne tutvustav info inimestele, kes plaanivad omale teleri või kodukino soetada. Et inimesed saaks alguse ära teha ja juba targemana poodi siirduda. Olen kuulma juhtunud poes müügimeeste juttu, nii mõnigi kord on tekkinud tahtmine vahele hüpata ja hüüda: „Mis jampsi te inimestele ometi räägite…!“
Üritasin leida internetist eestikeelset infot, et äkki on keegi juba midagi sellist teinud, kuid leidsin vaid jupikesi üle interneti laiali üksikute sõnavõttudega, mis mingit tervikut kuidagi ei moodusta. Muidugi on saadaval ingliskeelset teavet küll ja rohkemgi, kuid kõik inimesed ei valda seda keelt. Kirjutama asudes selgus, et infot on siiski liiga palju, mida tahaks (ja üldse jõuaks) kirja panna.
Väga raske on ka tõmmata piiri, millal läheb lihtne jutt liiga keeruliseks inimesele, kes pole asjaga kokku puutunud. Avastasin, et kogu kirjutamise häda ongi selles, et iga lõiku võiks lehekülgede kaupa pikemaks kirjutada ning ikka ei oleks kõik kirjas, samas aga muutuks see paljudele liiga keeruliseks ja ilmselt ka vähetähtsateks pisiasjadeks. Igatahes tegin alguse ära. Hea meelega ootan inimestelt kes viitsivad kirjutada, kaastöid, et asi saaks pikem ja põhjalikum, lisaviidete ja eestikeelsete linkidega. Kirja on saanud vaid väike osa. Käesolev kirjatükk ei ole kaugeltki täielik ning palju-palju olulist infot on kirja panemata…
Ise olen lihtsalt hobiline filmivaataja, kindlasti mitte nn „audiofiil“ vms. Minu põhirõhk on nii heal elamusterohkel surroundhelil kui sellega kaasneval vähemalt sama heal pildil. Muusika kuulamisele mingit rõhku ei pane, nii et kõik muusika- ja stereohuvilised võivad kogu järgneva jätta lugemata, kuigi see vast mööda külgi maha ei jookse. Kindlasti aga saab ressiiveriga edukalt muusikat kuulata. Esimese 5.1 ressiiveri ja stereoteleri muretsesin vist 1998, kui mälu alt ei vea (kes teab ja mäletab, siis sel ajal edastati Eesti telekanalid monohelis ja ka telerid olid tavaliselt monod). Pärast seda olin „müüdud“ mees. Milline vahe filmides mida olin varem vaadanud, millised efektid! Uskumatu! Midagi sellist olid ilmselt esimesed muljed, mida küll hästi ei mäleta, kuid mäletan seda tunnet J.
Kes külastavad seda lehte mujalt kui Elfa foorumist, siis teemakohane foorumi arutelu on siin http://www.elfafoorum.ee/threads/62173-Infot-algajale-teleri-ja-ressiiveriostjale
Marko Ponder, aprill 2012
marko@kivilinn.ee
Viimati täiendatud 29.04.2022
Nüüdseks on siin leiduv info üsna ülevaatlik kodukino infomaterjal, andes kokkuvõttes juba väikese käsiraamatu mõõdu välja. Viis aastat tagasi koosnes kõige esimene versioon 9 leheküljest, nüüdseks on see kasvanud kaugelt üle 100 lk materjaliks. Kui teile meeldib rohkem videoid vaadata kui teksti lugeda, siis liitu minu Youtube või Facebooki kanaliga, kus videod neistsamadest kodukinoga seotud asjadest, lisaks teen ülevaateid muudest seadmetest ja vidinatest.
Olen palju oma vaba (ja mitte nii vaba) aega pühendanud nende lehekülgede kirjutamisele, samuti mõtlemisele, mida üldse kirjutada. Püüdsin kõik oma mõtted võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt kirja panna, et kõigil huvilistel oleks parem lugeda ning loetut mõista. Siin on peatükke, mis on lihtsalt kuiv faktide kirjeldus, kuidas miski asi töötab, samas leidub peatükke, kust saab lugeda minu isiklikke muljeid ja arvamusi ning loomulikult ka kõike läbisegi. Siiski katsusin säilitada mingit järjekorda ja loogikat teemade ja peatükkide järjestuses, et kogu see kodukino asi väga segaseks ei läheks. Aeg-ajalt teen täiendusi kas siis täiesti uute peatükkide näol või olemasolevaid täiendades ning põhjalikumaks/paremaks kirjutades.
Möödunud viie aasta jooksul, mil olen siin seda infot ikka suuremaks ja põhjalikumaks kirjutanud, olen mõelnud palju ka selle üle, miks seda üldse teen…? Võtke seda minupoolse panusena kõigile lugejatele, et teil oleks võimalik teha vähem vigu kui minul ja saavutada lihtsama vaevaga endale meeldiv tulemus selles helis ja pildis, mida endale koju ostate.
Järgnevatel lehekülgedel leiate palju erinevat informatsiooni, osa sellest on niisugune, millele omas mõttes kaasa noogutate ning olete minu kirjapanduga nõus, samas on kindlasti asju, mis panevad teid kahtlevalt pead raputama ning üldse mitte minuga nõus olema. Mitte nõus olemine on täiesti mõistetav, sest teie nägemus asjale võib olla teistsugune, järgnevalt kirjapandu on aga see, kuidas mina asju näen. Ehk on siiski nii, et enamus peatükke paneb teid kaasa noogutama, mitte pead raputama.
Kuigi kogu käesolev kodukino teema moodustab kokkuvõttes ühe terviku, siis seda on võimalik lugeda ka ainult teile huvipakkuvatest peatükkidest. Kui plaanite endale kodukino teha või olemasolevat parendada, siis tasuks ikkagi kõik leheküljed läbi lugeda. Võtke endale aega nii lugemiseks kui loetu üle mõtlemiseks – eriti siis, kui kavas siinse info põhjal endale mõni kodukino seade soetada. Loodan, et pärast läbilugemist pääsete n.ö. jalgratta leiutamisest ja saate kohe sadulasse hüpata!
Tänan siinkohal oma abikaasat, kes on mind ja minu hobi juba palju-palju aastaid välja kannatanud. Kes on lubanud mul toad suuri koledaid kõlareid täis tassida ja mustade kahtlaste kastide ning pultidega kõik kohad täita. Ilma temata ei oleks seda, mida te kohe lugema hakkate, üldse mitte kunagi minu poolt kirjutatud. Kas see on midagi, mida üldse on olnud mõtet kirjutada, otsustate juba Teie.
Head lugemist!
Marko Ponder, aprill 2017
Ise ka ei usu, et kümme aastat on möödas…
Mõelge, kuipalju on selle aja jooksul tehnoloogia arenenud, muutunud inimeste vaatamis- ja kuulamisharjumused. Aastal 2022 ei ole meil seesama ühiskond mis oli 2012 ei laiemas mõistes ega ka kitsamalt ainult tehnoloogiat või kodukino, heli, pilti silmas pidades.
Jah, muutused on olnud suured, kuid samas on heli edastuse põhimõtted ja füüsikalised alustalad jäänud muutumatuks – seega on siin järgneval 130 leheküljel käsitletav samamoodi aktuaalne ja kehtiv nagu 10 aastat tagasi. Muidugi on elu läinud tänu tehnoloogiale mugavamaks ja muutnud meie harjumusi, kuid suures piires püsib kõik sama. Nii et kel on kodus helivõimendi aastast 1972 saab seda samamoodi kuulata kui helivõimendit aastast 2022, kui on olemas sinna juurde sobivad kõlarid.
Pigem tasub ehk hoopis küsida, kellel üldse on veel eraldi helivõimendi ja eraldi kõlarid kodus? Elu on läinud selles suunas, et kõik on muutunud väiksemaks, kompaktsemaks ja ilusamaks. Need muutused on küll olnud ju toredad, kuid ma pole kindel, et just kõige paremad – just helilises mõttes. Pisikesse „purki“ suurt ja head heli ikkagi sisse ei pane – füüsika seab omad piirid. Kuigi toodete reklaamides lubatakse tihti maad ja ilmad kokku, on reaalsus teistsugune. Seetõttu olen heli edasiarengu suhtes meie kõigi kodudes viimase kümne aasta jooksul pigem skeptiline ning kaldun arvama, et tegu on paigalseisu või isegi tagasiminekuga kuna korralikke helivõimendeid ja kõlareid ostetakse vähe – paremal juhul piirdutakse soundbariga, kui sedagi. Ehk siis need inimesed, kes varem võib-olla oleksid ostnud tõsisema helitehnika et heli parandada, piirduvad tänapäeval soundbariga selle kasutamise lihtsuse, väljanägemise ja väiksuse tõttu – samas lepitakse seejuures kehvema helikvaliteediga.
Kui helitehnika levik teeb meele kurvaks, siis televiisorite areng ja levik sellevõrra jällegi rõõmustab. Kui võrrelda omavahel kaht viisaastakut 2012-17 ja 2017-22, siis ilma kahtluseta on Eestis suurem areng toimunud viimasel viiel aastal: suuremad TV-d läksid piisavalt odavaks, et enamik inimesi neid endale osta saaks ja teenusepakkujate edastatav pildikvaliteet on samuti palju paranenud, lisaks on lõpuks Eestis olemas suured kvaliteetse pildi ja heliga striiminguteenused, mis nüüdseks ka laialt kasutatavad.
Kõige suurema muutuse on meie igapäevaellu ja vaatamis- ning kuulamisharjumustesse toonud kindlasti telefonid. Kui 2012 oli alles täielik üleminekuaeg ja arvan, et võibolla isegi rohkem kui pooltel inimestel olid Eestis veel nuputelefonid, siis 2022 on juba ka vanavanaema tihtipeale varustatud tehnika viimase sõnaga. Samuti puudus internetilevik sellisel kujul nagu täna. Kõik see on viinud põhilise meedia tarbimise telefonidesse, sh ka filmid, millest on eriti kahju. Jah, telerid on odavad ja suured, aga ostetakse hoopis telefone ja vaadatakse lukuaugust filmi. Kurb, aga siiski loodan, et õiged filmifänne ja helitehnika fänne leidub ka noorema põlvkonna seas ning hea heli ja pilt välja ei sure.
Pean siinkohal endale natuke tuhka pähe raputama, et pole tegelenud „Kodukino ostja ABC“ kaasajastamisega. Tagamaad on tegelikult lihtsad: esimese 5 aastaga kirjutasin siinse kirjatüki (raamatu?) suures osas valmis, seejärel hakkas mind huvitama videote tegemine ning tegelesin sellesama kodukino teemadel videovormis iseendaga arutlemisega Youtube kanalil „AVFoorum“ järgnevad 3 aastat. See on olnud väga huvitav aeg ning minu hobi, millega mul kahjuks ei ole olnud enam aega viimastel aastatel aktiivselt tegeleda.
Kirjutamise pealt videote tegemisele üle siirdumine oli minu jaoks loogiline ja ühtlasi väga huvitav areng. Kui kirjutada olen terve elu osanud siis videote tegemisest ei teadnud ma sisuliselt midagi. Tagantjärgi mõeldes on uskumatu, et ma selle ette võtsin, see tähendas väga-väga palju uute asjade õppimist, omandasin palju uusi teadmisi ja oskusi. Kui olete juhuslikult minu videosid vaadanud, siis teate, et nende produktsiooni kvaliteet pole suurem asi ja et oleks võinud (ja pidanud?) tegema paremini. Samas õppisin ma seejuures niipalju uut iga kord. Uut mitte selles suhtes, mida seal räägin, aga just selles osas mis jäi kaadri taha: kuidas videosid teha, kuidas heli ja pilti salvestada, töödelda, edastada. See on olnud tore kogemus.
Kes soovib minu kodukino teemalisi videosid vaadata, siis osad olen kokku kogunud siia
Youtubes videote tegemise temaatika ning seadmete arutelud olen videod kogunud siia
Tundub, et olen kodukino teemast juba väga kaugele kandunud oma heietustega – jah ja ei. Kuna see on minu raamat ja minu eessõna, siis võin siia kirjutada, mida ise tahan. Eelnev lõik selgitab minu arengut ning kogemusi, kuidas „Kodukino ostja ABC“ üheksast leheküljest sai terve raamat, millest seejärel said videod ning millest saadud teadmised panin seejärel kokku oma muude teadmiste ja oskustega ning pöörasin selle kõik meetodiks hobiga raha teenida – mida ma ei ole kunagi eriti võimalikuks pidanud. Mul on olnud kõike seda väga huvitav teha ja seejuures ka natuke imestada, kuidas näiliselt kasutuid teadmisi ja oskusi saab rakendada ikkagi kasulikult.
Lisaks on nende muude uute tegevuste lisandumine lükanud tahaplaanile just sellesama kodukino teema ning käesoleva raamatu pidevad uuendused ja parandused. Ühesõnaga, üritan ennast teie ees välja vabandada, miks uuendusi on tehtud viimasel ajal väga vähe 😊
Siiski, enamik siin kirjutatust kehtib ka praegu, aastal 2022 ja tulevikus, kasvõi 2032, lisaks üritan jõudumööda vanu linke ajakohastada ja aegunud tekstiosasid parandada.
Head lugemist!
Marko Ponder, aprill 2022
Tänaseks päevaks on „Teleriostja ABC“ aegunud ja seda ei uuendata. Tehnikaajaloo huvides võib sellest siiski üht-teist kasulikku leida. Link on siin.
Tänapäevaseid telereid puudutav info on siinsamas lk 100.
Eessõna. 2
Eessõna 5 aastat hiljem.. 3
Eessõna 10 aastat hiljem.. 4
Sisukord. 6
Üldiselt kodukino seadmetest. 9
Millistest komponentidest koosneb kodukino?. 9
Lühendid ja tähendused. 10
Stereovõimendi, AV-ressiiver või „kõik ühes“ kodukino. 14
„Kõik ühes“ kodukino ei ole AV-ressiiver. 14
Plussid-miinused „kõik ühes“ ja eraldi seadmete ostmisel-kasutamisel 15
Stereovõimendite ja ressiiverite ära tundmine. 16
AV-Ressiiver / kodukino võimendi 20
Ringheli ehk surroundheli (nn „kodukino“ heli). 23
Milliseid kuulamisvõimalusi pakub tänapäeva ressiiver?. 26
Ressiiveri lisavõimalused. 29
Stereoheli kuulamine ressiiverist. 30
Milline ressiiver osta/mida ostmisel jälgida. 31
Kõlarid. 33
Põrandakõlarid (Floor-standing speakers). 33
Riiulikõlarid (Bookshelf speakers) 33
Keskkõlar (Center speaker). 33
Surroundkõlarid e. Efektikõlarid (Surround speakers) 33
Bassikõlar (Subwoofer) 34
Kõlarite valimine. 34
Kõlarite paigutamine ja helipilt. 35
Kui kallid kõlarid osta?. 36
Isetehtud kõlarid. 37
Lihtsad meetodid ruumi akustika parandamiseks. 37
Kodus olemasolev tehnika. 37
Aktiivkõlarid. 38
Soundbar. 39
Bluetooth- ja muud „juhtmevabad“ kõlarid. 42
Kodukino projektor. 44
Projektori ekraan. 46
Projektori paigaldamine. 47
Ekraani paigaldamine. 48
Ühenduskaablid. 48
Seadmete ühendamine. 49
Ühendus- ja kõlarikaablid. 49
Pesad ja pistikud. 50
Ühendamine. 52
Ressiiveri seadistamine. 55
Ressiiveri crossover kõlarite seadistamisel 55
Ressiiveri seadistamine suurte põrandakõlarite ja subwooferiga. 57
Ressiiveri seadistamine keskkõlari ja ülejäänud efektikõlaritega. 58
Ressiiveri ja kõlarite koostöö. 59
THX standard. 60
Reference level 61
Ressiiveri automaatne häälestamine (auto-calibration, Room EQ). 63
Küsimused automaatse kalibreerimise kohta. 67
Ressiiveri heli valjus ja reguleerimine. 70
Pult. 72
Kodukino koju planeerimine ja ehitamine. 74
Planeerimine. 75
Seadmete ostmine (ostmise planeerimine). 77
Kõlarikaablid. 78
Kaablite paigaldamine. 80
False Wall ehk „valesein“. 82
Seadmete paigaldamine teise ruumi või kinnisesse kappi 83
Kui mitme kõlariga süsteem teha?. 84
Dolby Atmos, DTS:X ja Auro 3D.. 85
Sisendsignaali kvaliteet. 87
Ressiiverid vs reklaam.. 94
Heliprobleemide lihtsad lahendused. 96
„Tahan hästi valju heli, muusikat nii et maja väriseks!“. 98
4K UHD televiisorid ja muud TV teemad. 100
Eesti telekanalid vs UHD teler. 105
TV vaatamise kaugus ja muud küsimused. 106
Kuidas valida just endale sobiv teler. 109
Muid TV vaatamise mõtteid. 113
Ultra HD blu-ray mängijad, -plaadid ning -striiminguteenused. 115
Küsimused – vastused. 120
Mõtted, mis mujalt peatükkidest välja jäid. 125
Päris „päris kodukino“ ehitamine. 129
Hea või halb, odav või kallis. 131
Lõppsõna. 135
Indeks. 136
Küllap on enamik inimesi tänapäeval kuulnud väljendeid „ruumiline heli“, „kodukino“, „surround“, „3D“, „4K“, „UHD“ jms. Kõikvõimalikud seadmed, mida on vaja nimetatud asjade vaatamiseks-kuulamiseks nagu võimendid, ressiiverid, kõlarid, projektorid, telerid, blu-ray-d, cd-d, dvd-d võivad väga kergelt tekitada palju segadust ning arusaamatusi ja eriti keeruliseks läheb asi siis, kui soov selline heli- ja pilditehnika endale koju muretseda. Kui veel arvestada, et tootjatel on igast seadmest kümneid erinevaid variante, mis ilma spetsifikatsioone vaatamata võivad olla üksteisest üsna raskelt eristatavad, võib asi minna lõplikult liiga keeruliseks. Heaks „kodukinoks“ peavad kõik need seadmed lõpuks omavahel ühendatud olema ning õieti tööle hakkama, mis ei pruugi olla kõige lihtsam ülesanne, eriti kui seda teha esmakordselt.
Mida võtta, mida jätta? Mida on vaja ja mida tegelikult mitte? Kuipalju pean raha kulutama, kust saan kokku hoida? – kõik need küsimused vajavad selgust juba enne ostmist. Pean teid siiski kurvastama – järgnev jutt ei anna nendele küsimustele täielikku vastust, loodetavasti aga tekitab teis huvi asjasse rohkem süveneda enne seadmete ostmist ning te ei lähe enam pärast selle teema lugemist kauplusse, öeldes lihtsalt: „Palun mulle üks kodukino…“
